Kui aia taga käib mürgitamine…

Viimasel aastakümnel on jõulisemalt päevakorda tõusnud taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohud. Kõik nõustuvad, et täiesti ohutuid taimekaitsevahendeid ei ole olemas. Samal ajal on inimeste keskkonnateadlikkus tõusnud ning keemiavaba toitu hindab üha rohkem inimesi. Ometi kasutatakse taimekaitsevahendeid massiliselt, riiklikul tasandil võetud meetmed ei ole piisavad, et vähendada taimekaitsevahendite liigset kasutamist. Juhul kui pritsija täidab kõiki nõudeid, siis ümberkaudsetel elanikel on vähe võimalusi, et sellele vastu astuda. Kõnealune teema puudutab meid kõiki, kuid kes elab maal, seda puudutab antud küsimus vägagi otseselt.

Eriti kannatavad tavalised inimesed, kes soovivad oma maal võimalikult keemiavabalt toimetada ja elada ning loomulikult mesinikud, kes viimasel ajal on hakanud samuti aktiivselt teemaga tegelema. Seda põhjusel, et viimase kümnendi jooksul on mesilaste suremus suurenenud 5-8%-lt 25-30%-ni, mis viitab väga tõsistele muutustele keskkonnaseisundis. Juhul kui naabruses on tavapõllumajanduslikus kasutuses olev rapsi- või teraviljapõld, siis võib olla vägagi kindel, et suve jooksul pritsitakse seda erinevate mürkidega korduvalt. Ja nagu põllumehed on tunnistanud, käesoleval kõrgete kütusehindadega ajastul on hädavajalik mehhaanilise maaharimise asemel kasutada üha rohkem mürke – insektitsiide ja herbitsiide1. Ühte tavapärast rapsipõldu pritsitakse aasta jooksul kuni 8 korda.

Millised on õigused, kui naaber on mürgipritsiga aia taga?
Riik on kehtestanud täpsed nõuded taimekaitsevahendi kasutamiseks. Igale taimekaitsevahendile kehtivad konkreetsed piirnormid. Taimekaitsevahendi kasutamise nõuded on sätestatud põllumajandusministri 2011. a määruses nr 90.

Määruse nõuete kohaselt ei tohi taimekaitsevahendit pritsida kui :
– tuule kiirus on üle 4 m/s (arvesse tuleb võtta ka tuule suunda, et hoida ära võimalik saastumine),
– õhutemperatuur on üle 25°C, vältimaks taimekaitsevahenid õhku hajumist,
– siis kui põllul on õitsvaid taimi, ning
lisaks tuleb kuni 2 km kaugusel pritsimiskohast asuva teavitada mesila omanikku vähemalt 48 h ette (juhul kui mesinik on teavitanud mesila olemasolust pritsijat).
Väheste taimekaitsevahendite kasutusjuhendites on ette nähtud erandeid tuule ja temperatuuri osas. Lisaks kehtivad hea taimekaitsetava ja integreeritud taimekaitse põhimõtted, mis esitavad täiendavad nõuded taimekaitsevahendi kasutajale. Järelevalvet eeltoodud nõuete täitmise üle teostab Põllumajandusamet.

Juhul kui täidetakse kõiki eelpool toodud nõudeid ning juhul kui pritsimine on teostatud nõuetele vastavalt, registris oleva taimekaitsevahendiga, siis alust pritsimist keelata ei ole. Küll aga on võimalik nõuda kahju hüvitamist, kui on võimalik seostada tekkinud kahju mürgipritsimisega.

Kui inimene avastab põllult mürgipritsi ja kahtlus on, et eeltoodud nõudeid on rikutud, siis tuleb koheselt pöörduda vastava kirjaliku avaldusega (koheselt võib helistada ka, aga kirjalikku avaldust ei tohi seadusest tulenevalt eirata) Põllumajandusameti poole. Juhul kui avastatakse, et kahju on tekkinud, siis mida siis täpsemalt ette võtta?

– Esmalt tuleb proovida suurema kahju ärahoidmiseks saavutada taimekaitsetööde tegijaga kokkulepe edasise tööde peatamiseks, kuni asjaolude selgitamiseni.
– Seejärel tuleb inimesel endal fikseerida mürgitamise fakt – kes, mis ajal, millega pritsis. Võimalusel tuleb teha foto ning leida tunnistajad, kes tunnistaksid, et mürgitamise fakt on aset leidnud.
– Seejärel tuleb fikseerida tekitatud kahju (hävinud põllu taimestik, surnud mesilased, muud haigused). Võimalusel tuleb võtta proovid ja teha analüüsid. Proovid tuleks võtta koos taimekaitseinspektoriga, kuid kui viimane ei saa koheselt mingil põhjusel kohale tulla, on võimalik võtta proovid ja säilitada neid sügavkülmas, kuni laborisse toimetamiseni.
– Juhul kui ei ole võimalik tuvastada mürgitamise fakti, kuid keskkonnaseisund viitab toimunud mürgitamisele (muutunud taimestiku värvus, mürgitamistunnustega mesilased jne), siis tuleb kutsuda kohale kas maakonna või kohalik volitatud veterinaararst, kes korraldab proovide võtmise ja analüüsimise.Juhul kui proovide analüüsitulemused näitavad taimekaitsevahendi kasutamist, siis saab teha avalduse maakonna taimekaitseinspektorile, kes alustab menetlust juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks.
– Kui ka tundub, et nõudeid ei rikuta, siis ikkagi tuleb telefoni teel ning ka kirjalikult pöörduda avaldusega Põllumajandusameti poole et teavitada juhtumi asjaoludest, Põllumajandusamet alustab menetlust ja fikseerib omakorda juhtumi asjaolud. Pöörduma peaks Põllumajandusameti maakonna taimekaitseinspektori poole.
– Viimasena tuleks pöörduda pritsimise läbiviija poole, kellelt nõuda tekitatud kahju ja kulude hüvitamist.

Henno Nurmsalu
Põllumajandusõiguse jurist