Halduskohus tunnistas turismiettevõtjate toetuse määruse põhiseadusega vastuolus olevaks

Tallinna Halduskohus tegi 06.07.2022 haldusasjas 3-21-1495 otsuse, millega tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 20.01.2021 määruse nr 2 § 4 p-d 9 ja 10 osas, milles need ei võimalda arvestada käibemaksuseaduse § 40 lg-s 5 sisalduva reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorraga ning rahuldas reisiettevõtja kaebuse toetuse mittemääramise kohta (EAS-i otsus) seoses koroonaviiruse levikuga seotud käibelangusega.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruse kohaselt makstakse toetust turismiettevõtjatele, kelle 2020. aasta käive on vähenenud võrreldes 2019. aastaga vähemalt 70%. Käibe languse arvutamise aluseks võetakse esitatud käibedeklaratsioonid, kuid määruses on jäetud arvesse võtmata, et turismiettevõtjatele kehtib käibemaksu arvestamise erikord, mis ei võimalda igakuiselt käibedeklaratsioonide alusel tuvastada ettevõtte tegelikku käivet.

Henno Nurmsalu esindas edukalt reisiettevõtjat, kelle käibe langus oli 2020. aastal 2019.a kontrollperioodiga võrreldes ca 12-kordne, kuid kuna kaebaja suhtes kehtis käibemaksuseaduse § 40 lg-s 5 sisalduv reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord, siis kajastus nimetatud käibelangus alles aasta lõpus tehtud käibedeklaratsioonide tasaarvestuses. Määruses ei olnud aga sellist erandjuhtumit arvesse võetud.

Kohus leidis otsuses: „…määruse nr 2 § 4 p-d 9 ja 10 on PS §-ga 12 vastuolus osas, milles need ei võimalda arvestada KMS § 40 lg-s 5 sisalduva reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorraga. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus nimetatud sätted (nendes sisalduva piirangu) haldusasja lahendamisel kohaldamata. Selle tulemusena puudub piirang, et vastustajal tuli kaebaja käibelanguse tuvastamisel võtta aluseks üksnes MTA-le esitatud perioodide 2019. a aprill kuni september ja 2020. a aprill kuni september KMD-del deklareeritud käibe suurus.”

Lisaks leidis kohus, et kohtule ei ole äratuntav ükski mõistlik ega asjakohane põhjus nende ettevõtjate / gruppide (reisiettevõtjate) erinevaks kohtlemiseks. Selline regulatsioon, mis ei arvesta KMS § 40 lg-s 5 sätestatud erandkorraga, on ühtlasi vastuolus määruse nr 2 eesmärgiga (§ 2), milleks on turismiga seotud majandusharude ettevõtjate toetamine seoses COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga.

Nimetatud otsus on Henno Nurmsalu hinnangul märgilise tähendusega, arvestades, et väga paljud ettevõtjad on hädas olnud nn koroonaaja toetuste taotlemise ja saamisega, kuna toetuste tingimused on sageli ebaloogilised ja ebamõistlikud. Seda enam väärib äramärkimist halduskohtu selline otsus.

Menetlus jätkub Riigikohtus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse raames.