Patsiendi meelespea: teabe saamine ja teisese arvamuse küsimine meditsiinis.

Patsiendil on õigus:

  • saada teavet pakutavatest ravivõimalustest ja erinevatest ravilahendustest,

  • tema kohta käivale meditsiinilisele teabele,

  • vajadusel saada teisene meditsiiniline arvamus,

  • teha lõplik raviotsus nii ravimeetodi kui ravi osutaja osas.

 

Antud valdkonda reguleerivad Võlaõigusseaduse1 41. peatükk ja Ravikindlustuse seaduse2 § 40.

Patsiendil on õigus saada teavet pakutavatest ravivõimalustest ja erinevatest ravilahendustest

Võlaõigusseaduse § 766 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile viimase nõudmisel andma teabe:

  • vajaliku tervishoiuteenuse kättesaadavusest, olemusest ja otstarbest,

  • selle osutamisega kaasnevatest ohtudest ja tagajärgedest ning

  • teistest võimalikest tervishoiuteenustest.

Patsiendil on õigus tema kohta käivale meditsiinilisele teabele

Võlaõigusseaduse § 766 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja patsiendile viimase nõudmisel andma teabe:

  • patsiendi läbivaatamise tulemustest ja terviseseisundist,

  • võimalikest haigustest ja nende kulgemisest.

Patsiendil on õigus saada kogu teavet, mis on meditsiiniasutusel tema kohta. Kogu teavet oma terviseandmete kohta on patsiendil õigus saada kirjalikult. Teabe küsimist ja saamist reguleerib ka isikuandmete kaitse seadus – vaata ka artiklit “Inimese tervist puudutavad andmed ja andmetega seotud juriidika”

Patsiendil on õigus vajadusel saada teisene meditsiiniline arvamus

Teisese arvamuse andmine on reguleeritud ravikindlustuse seaduses (§ 40), mille kohaselt on teisene arvamus teise eriarsti sõltumatu arvamus, mille eesmärk on anda hinnang esmase arvamuse andnud eriarsti poolt:

  • patsiendile pandud diagnoosi õigsuse,

  • talle määratud ravimi või ravi vajalikkuse,

  • ravivõimaluste ja oodatava mõju ning

  • seotud riskide kohta.

Viidatud paragrahvis sätestatu kohaselt on esimese arvamuse andnud arst kohustatud edastama teisese arvamuse andjale kõik vajalikud dokumendid ning vajadusel väljastama ka saatekirja. Haigekassal on ka teisese arvamuse eest tasu maksmise kohustus, üks kord ühe ravijuhu kohta – see tähendab et patsiendile on see tasuta. Lisaks on patsiendil õigus kasutada ka piiriüleseid tervishoiuteenuseid kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides lähtudes direktiivis 2011/24/EU sätestatust ning saada selle eest ka hüvitist, kuigi Eesti hinnakirja alusel– viide sotsiaalministri määrusele nr 6 aastast 2014 on siin3.

Patsiendil on õigus teha lõplik raviotsus nii ravimeetodi kui ravi osutaja osas

Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 766 on patsiendil õigus otsustada talle osutatavate tervishoiuteenuste üle ning samuti on tal igal ajal õigus see nõusolek tagasi võtta. Patsiendil on õigus kaasata kõikidele arstiga kohtumisele usaldusisik. Usaldusisik võib olla nii pereliige või ka jurist. Usaldusisik on mõistlik kaasa võtta, kuna tervisega seotud küsimused on patsiendi jaoks sageli äärmiselt keerulised ja usaldusisiku rolliks on aidata patsiendil koostöös arstiga jõuda parima lahenduseni. Mõnikord on vajalik enne arstiga kohtumist või raviotsuse tegemist konsulteerida sõltumatu eksperdiga, et mõista ravidokumentides sisalduvat, saada aru pakutud ravilahendusest koos kaasnevate ohtude ja tagajärgedega ning teada oma õigusi.

Nurmsalu Õigusabi pakub koostöös arstidega võimalust eelneva arvamuse saamiseks enne keerukaid kohtumisi ja otsuseid. Eelnev arvamus sisaldab meditsiinidokumentatsiooni lahtiseletamist ning vajadusel ka teisese arstliku arvamuse küsimise vajadusele osutamist ning nõustamist.

Tallinnas 26. veebruaril 2015. a

Henno Nurmsalu

Kasutatud viited:

1https://www.riigiteataja.ee/akt/111042014013

2https://www.riigiteataja.ee/akt/113122014035

3https://www.riigiteataja.ee/akt/121012014009

Print Friendly, PDF & Email