Patsiendi meelespea: inimese tervist puudutavad andmed ja andmetega seotud juriidika

Minnes arsti vastuvõtule või haiglaravile mõtleme me eelkõige sellele, kuidas oma tervisehädale lahendus leida. Vähem mõtleme sellele, et igast meie tegevusest arsti juures jääb  maha informatsioon, andmejälg.

Ilmselt ei mõtle me ka sellele, et oma allkirjaga oleme isiklikult andnud arstidele loa nende andmete töötlemiseks, samas säilitanud õiguse kõikide meie tervist puudutavate terviseandmete kättesaamiseks terviseasutusest.

Käesolevas artiklis anname võimalikult lihtsa teadmise sellest, mis need meie tervist puudutavad andmed tegelikkuses on, kuidas neid andmeid vajadusel kätte saada ja mõned soovitused, mis võiks selle protsessi teie jaoks lihtsamaks teha. Väidete juurde oleme lisanud ka õigusaktid ja paragrahvid, millel põhineme.

Oleme harjunud, et kõige põhjalikumat informatsiooni meie terviseandmete kohta omab meie perearst. Enamikul meist ei ole olemas kodus täielikku ülevaadet iseenda või oma pereliikmete arsti juures käimistest, ravikokkuvõtetest, diagnoosidest ning väljakirjutatud retseptidest; detailsematest tervisenäitajatest ja uuringutulemustest rääkimata. Seda infot koondab meie perearst; me teame, et vajalikul hetkel saame end huvitava informatsiooni perearstilt. Lisaks toimib aastast 2009 ka tervise infosüsteem Digilugu (Patsiendiportaal), kus samuti peaks meid puudutav info meile igal hetkel kättesaadav olema. Peab täpsustama, et mainitud andmebaas ei ole tänasel päeval veel edukalt rakendunud ja seal olev info on lünklik.

Kuidas inimese tervist puudutavaid andmeid juriidilises keeles nimetatakse ja kellele need andmed kuuluvad ?

Põhilised õigusaktid, kus on kirjas terviseandmeid puudutav, on Isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS), Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (edaspidi TKS) ja Võlaõigusseadus.

Nagu eespool öeldud, koostatakse terviseasutuses patsientide kohta rohkelt erinevaid dokumente – alates jälgimislehtedest ja analüüsitulemustest kuni põhjalike haiguslugudeni välja. Juriidilises mõttes on tegemist isikuandmetega, täpsemalt delikaatsete isikuandmetega (täpne definitsioon on leitav IKS §4). Õigusaktides on täpselt kirja pandud, kuidas peab delikaatsete isikuandmetega toimima, millistel tingimustel on kellelgi peale isiku enda õigus nende andmetega toimetada ehk neid töödelda (vt. IKS § 5).

Mida on sealt oluline teada? Esiteks see, et juriidiliselt on tervishoiuteenuse pakkumisel (arsti vastuvõtt, haiglaravi) eristatud erinevad osapoolsedinimene, kellele andmed kuuluvad või kelle alaealisele lapsele andmed kuuluvad, on andmesubjekt (IKS §8); ning perearst, eriarst, haiglat esindav arst on alati nende andmete töötleja (IKS §7). Patsient peab alati andma kirjaliku loa tervishoiuteenuse osutajale oma tervist puudutavate andmete töötlemiseks (IKS § 10, 12 lg 2 ja 4). Nõusolekut on võimalik igal ajal tagasi võtta (IKS §12 lg7), kuid sellel ei ole tagasiulatuvat mõju.

See tähendab, et kui te lähete arsti juurde või haiglasse, siis küsitakse teie käest alati kirjalik nõusolek isikuandmete töötlemiseks. Perearstile olete andnud oma nõusoleku andmete töötlemiseks koos sellega, kui olete palunud end perearsti nimekirja võtta. Ka patsiendiportaal on andud meile võimaluse enda tervist puudutavate isikuandmetega seoses tahteavalduse koostamise st andmetele juurdepääsu lubamise, piiramise ja keelamise.

Milliseid andmeid meie tervise kohta kogutakse?

Levinumad dokumendid, millega me arsti juures käies kokku puutume ja mida meile väljastatakse, on saatekiri, konsultatsiooniotsus, erinevad analüüsitulemused, retseptid, epikriis (ehk kokkuvõtlik väljavõte haigusloost), EMO ambulatoorne kaart (täielik informatsioon erakorralise meditsiini osakonnas toimunust) vms. Meie jaoks on oluline teada, et tegelikult on informatsioon, mida meie kohta kogutakse ja säilitatakse, tunduvalt põhjalikum ja koosneb täpselt etteantud koostamise nõuetest. Ja mis peamine – vajadusel on meil õigus kõikide nende andmetega tutvuda, saada koopiad, sest, nagu öeldud, tervishoiuasutus on informatsiooni töötleja, kes teeb seda inimese poolt antud nõusoleku alusel.

  • On oluline teada, et iga juhtumise ja tegevuse kohta haiglas on arst kohustatud koostama kirjaliku dokumendi. Kõigest peab jääma kirjalik jälg ja jälje jätmine on tervishoiuasutusele riiklike reeglite kohaselt ette nähtud.
  • Tervishoiuasutusele on täpselt ettekirjutatud iga tegevuse kohta tervishoiuteenuste osutamist tõendavate dokumentide vormi ja sisu nõuded. Need nõuded on kirjas Sotsiaalministri määruses nr. 56 “Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise kord ning nende dokumentide säilitamise tingimised ja kord”).
  • Seadusest tulenevalt tehakse patsiendile kättesaadavaks vaid lühikokkuvõtte nendest dokumenditest (nimetatakse epikriis), mis on paremal juhul kättesaadavad digiloost, aga igal juhul perearsti käest. Nõuded patsiendile esitatavate dokumentide kohta on kirja pandud määruses “Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende säilitamise tingimused ja kord”
  • Patsientidena on meie jaoks oluline teadvustada, et tegelikult kogutakse ja koostatakse meie kohta palju põhjalikumad terviseandmed ning need on meile kättesaaadavad, aga eeldavad spetsiaalset andmepäringut.
  • Kõik dokumendid tuleb koostada kajastatava toimingu toimumise päeval (pikema perioodi puhul viimasel päeval) või sellele päevale järgneval tööpäeval (nõue kirjas määruses „Tervishoiuteenuse osutamise dokumenteerimise ning nende dokumendite säilitamise tingimused ja kord  § 2 lg 1). Tervishoiuteenuse osutaja võib vajadusel teha dokumenti hilisemaid kandeid (nt mõni analüüsitulemus saabub peale inimese haiglast lahkumist), kuid muu dokumendi koostamisega viivitamine on seadusevastane.
  • Kõiki dokumente peab tervishoiuteenuse osutaja säilitama, nt uuringutulemusele ja haigluslugudele kehtib samast määrusest tulenevalt säitamisnõue 30 aastat.

Milliseid andmeid on õigus saada?

Isikuandmete kaitse seaduse § 19 lõike 2 kohaselt on patsiendil õigus saada kõiki enda kohta käivaid isikuandmeid, sh kõiki tervisega seotud andmeid, mis tervishoiuasutus on inimese kohta kogunud. Meie jaoks on oluline teada, et kõigile andmetele, mis seadus on kohustanud nt haiglat haiglaravi ajal koostama ja säilitama, on meil õigus.

Kes võib andmeid küsida?

Andmeid võib küsida isiklikult või läbi esindaja (volitusega). Isegi kui haiglasse pöördumisel täidetakse vorm, milles märgitakse isik, kellele on õigus andmeid väljastada, ei takista see hiljem uute volituste andmist. Volitus ei pea olema notariaalne, piisab volitaja allkirjastatud volikirjast (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse pt. 8).

Kelle käest andmeid küsida?

Isikuandmete töötleja on tervishoiuteenuse osutaja, kelle poole tulebki andmete saamiseks pöörduda. Selleks on kas haigla, perearst või muu tervishoiuasutus, kes teenust patsiendile on pakkunud. Esimesed kanalid, kust informatsiooni hankimist võib alustada, on patsiendiportaal ja perearst. Kui sealt saadud informatsioon ei ole piisav, tuleb pöörduda otse tervishoiuteenust osutanud asutuse poole (nt. haigla).

Kuidas andmeid küsida?

Andmete küsimine ehk andmepäringud on alati soovitatav vormistada kirjalikult. Täiesti piisav on andmeid küsida haigla üldmailiaadressilt, digiallkirjastades oma päringu ning vajadusel lisades volikirja. Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud väljastama andmeid kirjalikult, see kohustus tuleneb võlaõigusseaduse § 766 lõikest 1. Andmete väljastamise kohustus tuleneb ka IKS-st, §-s 4 on sätestatud, milliseid andmeid isikuandmeteks loetakse ning §-st 19 tuleneb andmevaldaja kohustus isiku päringu peale andmed väljastada. Seadusest tulenevalt tuleb asutusel andmed väljastada viie tööpäeva jooksul (IKS §19 lg 3). Järelevalvet nimetatud seaduse täitmise üle teostab Andmekaitse Inspektsioon.

Seadustega on tervishoiuasutusele loodud võimalus ka andmete väljastamisest keeldumiseks. Sellistes situatsioonides on soovitus esimese sammuna teha andmete väljastamiseks tervishoiuasutusele kirjalik andmepäring, millele samuti vastatakse kirjalikult koos konkreetse viitega õigusakti paragrahvile, millise põhjendusega andmete väljastamisest keeldutakse. Kui põhjendus on teada, siis on võimalik see otsus ka vaidlustada.

Kõik artiklis mainitud seadused ja määrused on kättesaadavad aadressilt www.riigiteataja.ee

Henno ja Kaisa Nurmsalu
Nurmsalu Õigusabi OÜ
www.nurmsalu.ee

Print Friendly, PDF & Email